Georg Sooden

Georg Sooden sündis Helsingis 02.12.1904.a-l väljarännanud eestlase peres,kes töötas Soome politseiteenistuses ja ema oli soome-rootslane.1907.a-l asus perekond elama Eestisse- Jõhvi,kus isast saab kordnik (toonase nimetusega -kardavoi) ja ema hakkas pidama ämmaemanda ametit Jõhvi haiglas.Koolihariduse saab Georg Jõhvis,kus 1924.a-l
lõpetab 3.lennus Jõhvi Keskkooli.1927.a-l lõpetas G.Sooden Eesti Sõjakooli ja alustas leitnandina teenistust Eesti Kaitsevägedes.Lühikest aega oli ta Kaitseliidu Jõhvi Malevkonna pealikuks.1934.a-l määratakse G.Sooden kaadriohvitserina Kaitseliidu Viru Malevasse, kus teenib Eesti okupeerimiseni 1940.a-l.Edasi tuleb sunniviisiline
teenistus Punaarmees,kust aga sõja algul,28.07.1941.a-l annab end sakslastele vangi.Samal aastal astuv vabatahtlikuna ühte eestlastest moodustatud idapataljoni ja septembris viiakse pataljon üle Venemaale,kus satub ka rindele.1943.a. mais määratakse G.Sooden 659.pataljoni ülemaks kapteni aukraadis.Punaarmee massrünnakute tagasilöömises ja taandumislahingutes Volhovi,Ilmeni ja Novgorodi rindelõi
kudes hakatakse peagi rääkima endale kuulsust toonud nn."Soodeni pataljonist" või "Soodeni meestest".Tema ise,oma suure autoriteedi,sõjamheliku külmaverelisuse ja korranõudlikkuse pärast saab oma alluvatelt mitmeid hüüdnimesid,nagu "meie vana","vana Jüri","vana koll 1944.a.märtsi algpäevadel tuuakse pataljon Narva rindele ,kus nad hakkavad võitlema Krivasoo sillapeal ja panevad Punaarmee edasi
tungi seisma.Peagi ühendatakse idapataljonid 20.Eesti SS-relvagrenaderide diviisiga ja G.Soodenist saab 47.rügemendi 1.pataljoni ülem.Hiljem,(arvatavasti posthuumselt) anti talle majori aukraad,mis SS-vägedes oli sturbannführer.G.Sooden langes 30.07.1944.a-l Sinimägede lahingus ja on maetud kodukohta-Jõhvi Vabadussõja platsile.
Tema autasude hulka kuulusid Talvesõja medal,Idaala vaprusmärk,1.ja
2.klassi raudrist.Avalikkust teadvustati G.Soodeni langemiset ajalehtede kaudu- lühi
kesed nekroloogid ilmusid tolleaegsetes ajalehtedes "Eesti Sõna " 05.08.;ajalehes "Maa Sõna" 08.08.1944.a-l.Need algasid sõnadega: "Kodumaad kaitstes leidis Narva rindel kangelassurma 20.Eesti diviisi ühe pataljoni ülem,hauptsturmführer Georg SOODEN" Ainus kaastunde -surmakuulutus ilmus "Eesti Sõnas" 12.08.1944.a-l.
Pikem nekroloog G.Soodenist ilmus ajalehes "Rindeleht" nr.31 ;05.08 1944.a-l kaasvõitlejalt,leitnant H.Puusepalt.Imestamist väärib see et üheski seniavaldatus ei olnud tema langemise kuupäeva ja tema auastmeks on alati märgitud hauptsturmführer (kapten)08.08.1944.a-l ilmus ajalehes "Virumaa Teataja" sõjakirjasaatja Karl GAILITI
(1922-1998) pikem kirjutis "Ühe pataljoni võitlusteekond" alapelakirjaga "SS-sturmbannführer Sooden langenud".Kirjutise lõpus on kirjas read:"... 30.07.,Narva tõrjelahingu kibedaimal päeval ,langes NÜÜDNE SS-sturbmannführer Sooden, võideldes vaenlasega ühe valitseva kõrgendiku pärast.Vihisedes tuli vaenlase mürsk,ja ta ei jõudnud küllalt kiiresti pikali viskuda.Ta sõpradel jäi täita vaid Soodeni
viimane soov- surma korral saada maetud Jõhvi, mälestussamba kõrvale. Seda tehtigi, hoolimata raugemata lahingutest. Kulutulena levis Jõhvis teade Soodeni matmisest ning välkkiirelt kogunes kogu elanikkond avaldama viimast austust langenusõjasangarile..." Peagi maeti tema kõrvale sõber ja lahingukaaslane Raul Jüriado. 20.06.1996.a-l pandi Soodeni ja Jüriado hauale mälestuskivi,mis õnnistati pidulikult sisse 23.06.1996.a-l. Siia võib juurde lisada,et Jõhvi kodu-uurija Lembit Kiisma on taga ajanud Soodeni surmasaamise daatumit ja praeguseks on see fikseeritud 28.07.1944.a-ga. Georg Soodeni loole lisame, et Vaivara vanal kalmistul on müürile paigutatud mälestustahvel G.Soodeni hukkumise koha tähistamiseks.