Ants.

Ants vihkab saamatuid inimesi, talle ei meeldi, kui keegi kuskill viriseb, et elu on sitt. Ta on oma elus kõik teinud õigesti või vähemalt arvab nii, et on teinud. Tal on kõik, mida igaüks sooviks, BMW X5, ilus naine, maja ja mitte mingi päkapiku oma vaid suur üle 300 m2. Ants ei kurda kunagi, ka mitte siis, kui miskit kiiva kiskub, ta teeb järeldusi, mis on valesti ja juhindub vanaema ütlusest, mis sitasti see uuesti. Antsul on palju järgijajid, ta on nagu Lenin, kes käeviipega näitab teed helgema tuleviku poole. Tal pole millestki puudus, kui on poodi mineks laob korvi täis, seda mis meelb ja ka seda mis vaja on ning läheb kassase ja maksab ära. Antsu kontori seinal rippub plakat kirjaga:’’ In God we trust, all other pay cash.’’ Dollarid vuhisevad ta tasku nii, et sahin häirib mõnikord isegi jutuajamist.
Ants teeb palju sporti, poksib, mängib tennist ja talvel suusatab.Ta loeb palju, ta loeb seda, mis talle meeldib, mitte seda, mida soovitavad kriitikud. Ei ärge arvake, et ta loeb koomikseid või kriminulle oh ei, ikka klassikat, kuid valib hoolega. Antsule meeldib eriti raamat ’’ Kuritik rukkis’’ ja ’’ Söekaevurid’’ veel loeb ta andunult raamatut ’’ Meister ja Margarita’’, samas ‚’’ Dorean Grey portree’’ ajab teda iiveldama. Ants ei vihka pedesid, kuid mõista ta neid ei suuda, mispärast peab üks mees teist käppima, suudlus habemest habemesse ajab teda iiveldama, kuid ta aksepteerib neid, sest kui tänaval kõnnib 2 meest käpast kinni, Ants neid lahutama ei lähe, pöörab pilgu kõrvale ja asi vask, ei ole ju tema asi, kuhu üks täiskasvanud mees oma noku pistab. Kahe mehe vahel armastust olla ei saa, ainult sõprus, kas on see siis tekkinud sõjaväes, tööl , viinapitsi taga või kus iganes, kuid silitada ja suudelda ja armastada võid ainult naist.
Ants armastab oma kodumaad. Igal 24 veebruari hommikul paneb Ants lauale sini-must-valge lipu, pitsi viina ja kiluvõileiva, paneb hommikul kell 10.00 mängima teleka, võtab pitsi põhjani, haukab peale kiluvõileiba ja vaatab paraadi. Antsu suguvõsast on kõik võidelnud kommunismi vastu, mis idast on tulnud, ta vanaisal läks hästi, nad võitsid. Isal läks natsa kehvemini ei võitnud, kuid ega ta siis isa häbene, igal peol laulab Ants Legioni laule ja võtab nagu kord ja kohus viina.
Ükskord sõitis Ants Tallinnast Tartu äriasju ajama, Anst ei ole selline pealinna keskne mees, ta teab, et kett on täpselt nii tugev kui tugev on ta nõrgim lüli. Seepärast üritab Ants edendada kõikides maakondades majandus, nii hästi või halvasti, kui tal see välja tuleb. Niisiis Tartu, muistne Eesti linn, esimest korda märgiti ürikutes 1030, kui tegelt oli t aolemas varemgi, sest 1030 põletasid ju venelased linna maha oma röövretkega, kuid see selleks. 1632 lõi Rootsi kuningas siia ülikooli ja sellest ajast on seda linna peetud mingi erilise vaimuga linnaks. Ants ei vaidle selle üle, kuigi ega ta sellest hästi aru saa, ta on ise lõpetanud TTÜ ja muidugi on igaühel oma arvamus, kuid Antsu meelest antakse parimat haridust siiski TTÜ-s ja ei kuskil mujal. Niisiis astub ta poodi, selleks, et osta paar pirukat ja Coca Cola, talle lihtsalt meeldib Coca Cola , võibolla sellepärast, et rutsiajal oli saadavl ainult Pepsi ja Coca Cola oli tehvitsiit aga võibolla sellepärast, et talle lihtsalt meeldib maitse. Pepsit Ants ei joo.
Järsku koputab keegi Antsu õlale, ta pöörab ümber ja näeb seismas õnnetu välimuse ja luitunud riietega noormeest. Noormees vaatab talle silma ja küsib raha, vabandab, et on vaene tudeng, et eile läks pidu üle käte. Antsul meenus tema tudengipõli, kus lootis, et keegi pohmas hommikutel nii esimesel ja teisel kursusel, talle keegi rikas mees ostaks õlut, nüüd oli käes vastupidine moment. Antsu süda tuksatas, ta polnud paha inimene ja hoopiski mitte kitsi ta naeratas noormehle andis sada krooni ja ütles:´´ Söö ja joo vaese Mardi poeg, kodus saad nälgida küll!´´. Antsu päev läks nagu tavaliselt, oli kaotusi ja võite, enmalat jaolt siiski võite, kuid süda helises ta sees, ta oli teinud midagi head, ta vilistas oma BMW X5 maasturis laulda, kui sõitis kodupoole.
Järgmine nädal tõi Antsule suure projekti, ta pidi jälle minema Tartu. Jälle astub ta kaubamajja, et osta pirukaid ja Coca Colat, talle lihtsalt meeldib Coca Cola, võibolla sellepärast, et rutsiajal oli saadaval ainult Pepsi ja Coca Cola oli tehvitsiit aga võibolla sellepärast, et talle lihtsalt meeldib maitse. Pepsit Ants ei joo. Järsku koputab keegi Antsu õlale, ta pöörab ümber ja näeb seismas õnnetu välimuse ja luitunud riietega noormeest, seesama noormees, see on kindlasti kokkusatumus.
Noormees nagu ikka küsib raha, et süüa ja pead parandada, Ants siis uurib huvi pärast, et kas siis tänapäeval iga päev võetakse napsu ja koolis polegi vaja käia.
Noormes naerab ja ütleb, et ta teeb ainult lõpu tööd. Ants mäletas ise, kui ta lõputööd kirjutas, ta käis siis ise tööl, teenis raha, muidugi, kui oli vaba moment, siis pidutses ka sõpradega, kuid ainult siis vabal momendil. Ta küsib noormehelt, et kas siis tööl ei käigi, noormees vastab süüdimatult, et ta eriti ei viitsi, polevat piisavalt loomingulist tööd tema jaoks ja miks peaksid kapitalistid tema kulul ennast paksuks õgima. Nüüd ei kannatanud Ants enam välja, temas raevutses draakon, ta võttis noormehel oma suure kämblaga tutist kinni ja tiris ta lähema pingi juurde, murdis põõsast oksa, võttis noormehel püksid maha ja hakkas vitsaga sealt tagant poolt mõistust pähe vemmeldama. Vits vihises läbi õhu ja maandus peenikese laksuna vastu valget paljast tagumikku, Ants teeb kõiki asju suure hoolega ka kasvatustööd.
Lõpuks leiab Ants, et kasvatustöö on lõpule viidud ja mõistus peaks nüüd küll peas olema, ta laseb noormehe lahti ja läheb auto juurde, viskab vitsa pakaasnikku ja sõidab kohtumisele. Ants saab selle projekti, sest ta on ennast asjaga kurssi viinud ja teab, mida räägib ja tellijad usaldavad teda. Ants on mees, kes tühje sõnu ei loobi, kui lubab siis teeb. Ants sõidab õhtul kodu poole,süda helises ta see, ta oli teinud midagi head, ta vilistas oma BMW X5 maasturis laulda, ta oli teinud selle kasvatus töö ära, mis vanematel tegematta oli jäänud.
Kodus pani Ants vitsa raami sisse ning seinale ja kirjutas sinna alla:´´ Kus viga näed laita, võta vits ja aita!´´
Ta kustutas elutoas tule, kell oli täpselt 00.00, ta läheb magama.

Lõpp.